Emili Kooli hindamisjuhend 

1.     Mis on hindamine?

Hindamine on tagasiside ja hinnangu andmine õppija arengule, teadmistele, oskustele ja hoiakutele. Seejuures on hindamisprotsessi jooksul aktiivne nii õppija, õpetaja kui ka lapsevanem.

Emili Koolis toetub hindamine eelkõige riikliku õppekava üldosale ning kooli visioonile, milleks on eneseteadlik, heade õpioskustega, avatud ja hooliv õpilane.

Eristatakse kokkuvõtvat hindamist ja kujundavat hindamist. Kokkuvõttev hindamine on suunatud minevikku, vaatab õpiprotsessile tagasi ning selle eesmärk on teha kokkuvõte õpilase teadmistest, oskustest või hoiakutest kindlal hetkel. Kujundav hindamine on suunatud tulevikku ning on õpiprotsessi osa. Selle eesmärgiks on hinnata õppija teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning kujundada nende põhjal edasist õppe planeerimist ja õpiprotsessi.

2.     Hindamise eesmärk

Hindamise peamine eesmärk on toetada õppija arengut, anda tagasisidet tema arengu kohta, innustada ja suunata teda sihikindlalt õppima, suunata õppija enesehinnangu kujunemist ja arengutee valikuid. Teiseks aitab hindamine suunata õpetaja tegevust õpikeskkonna kujundamisel ning õppija individuaalse arengu toetamisel. Kolmandaks annab hindamine aluse õpilase järgmisse klassi üleviimiseks.

3.     Järeleõppimise ja -vastamise kord

Planeeritud või planeerimata koolist puudumiste korral võtab lapsevanem esimesel võimalusel ühendust klassiõpetajaga ning lepib kokku individuaalse tööplaani.

4.     Hindamise viis aspekti Emili Koolis

Lõpp-hindamine

Kujundav hindamine

INSTRUMENT

VASTUTUS

EESMÄRK

PÕHJENDUS

RAKENDAMINE

X

X

Arengumapp

Õpilane koostöös õpetajatega

Eesmärk dokumenteerida ja jälgida õpilase teadmiste, oskuste ja hoiakute arengut ühe õppeaasta jooksul.

Jäädvustatakse õppeprotsessi tulemused ning muutused.

Õpimappi lisatakse kogu õppeaasta jooksul projektide kokkuvõtted, õpilase eneseanalüüsid, õpetaja ning õpilase enda kommentaaridega näidistööd.

X

X

Arenguvestlus

Õpilane ja

lapsevanem

Arenguvestluse eesmärgiks on saada ülevaade õpilase omandatud teadmistest ja oskustest, püstitada uusi eesmärke ja saavutada kokkulepped lapse arengu parimaks toetamiseks. Laps demonstreerib ja kasutab erinevate õppeainete ja projektide kaudu omandatud teadmisi ning oskuseid.

Lapsevanem saab tagasisidet õpilase õpioskuste ja ainealastele teadmiste kohta. Õpilane saab lapsevanemalt tagasisidet enda arengule.

Vestlused toimuvad kolm korda aastas lapsevanema(te) ja lapse koostöös. Aktiivseim roll on õpilasel, kes selgitab vanematele õpitud teemasid, lahenduskäike ning demonstreerib lahendusteks vajalikke oskuseid. Lapsevanemal on vestluse käigus võimalus  esitada küsimusi ning anda tagasisidet.

X

Individuaalsuse kaart

Klassiõpetaja koostöös teiste õpetajatega

Eesmärk kajastada ja toetada õpilase sotsiaalsete oskuste ja õpioskuste arengut kogu koolitee jooksul.

Kaardi täitmine võimaldab märgata ning jäädvustada muutuseid õpilase õppimises, käitumises, toimimisviisides. Kaardis on kirjas ka võimalikud meetodid ja viisid, kuidas õpilast on püütud individuaalselt toetada. Kaart on õpetaja töövahend õppija arengu parimaks võimalikuks toetamiseks.

Õpetaja koostab vormi põhjal iga lapse kohta individuaalse arengu kaardi ning teeb sinna õppeaasta jooksul märkmeid.

Sissekannete algusesse on märgitud kuupäev, eelnevat teksti ei muudeta ega kustutata.

X

Teemapõhine õpimapp

Õpilane

Eesmärk jäädvustada õppeprotsessi teemad ja sisu, arendada õppija õpioskuseid ning eneseanalüüsioskust.

Õpimapp võimaldab arendada lastes õpioskuseid, sh korrektsust ning õppematerjalide süstematiseerimise oskust. Materjalid on koondatud ning mapp võimaldab eelnevate tööde juurde tagasi pöörduda.

Teemapõhisesse õpimappi koondab õpilane enda ühe perioodi ja projektiga seonduvad tööd ning enese- ja tööde analüüsid.

X

Suuline ja kirjalik tagasiside sooritusele, protsessile

Õpilane, õpetajad, kaasõpilane,

lapsevanem

Eesmärk on anda õppijale õppeprotsessi kohta vahetut tagasisidet, kujundada õpiprotsessi jätku.

Protsessi hindamine võimaldab õpilasel/õpetajal õppeprotsessi muuta, kohandada.

Tagasiside andmiseks kasutatakse mitmekesiseid meetodeid. Tagasiside andjaks võib olla nii kaasõpilane, õpetaja kui ka lapsevanem. Samuti võib õpilane hinnata end ise. Oluline on eelnevalt läbi rääkida ootused sooritusele/õpitulemused. Lastevanemateni jõuab tagasiside suuliste vestluste, nädalakirjade ning igapäevaselt Stuudiumi kaudu.