Mida saab koolijuht teha oma õpetajate hoidmiseks

Praegusel ajal, kui õpetajatest on väga suur puudus, tuleb meil, koolijuhtidel, teha tõsine inventuur ja küsida endalt, mida saame veel teha, et oma kooli töötajaid paremini hoida.

Oma meeskonna loomine

Õpetaja hoidmine algab tema värbamisest. Kui oled kooli väliskommunikatsioonis selge ja aus ses osas, milline on kooli igapäev, väärtused, võimalused ja väljakutsed, tuleb Sinu kooli just see õige pedagoog, kes end Sinu juures hästi tunneb. Mis on selle kooli eripärad? Mis on selle kooli tugevused (mida kolleegidelt õppida)? Mis teeb selles koolis töötamise keeruliseks? Mis teeb sellest kooli töötamise lahedaks? Kuidas toetatakse üksteist? Kui ei ole üllatusi, siis jääb uus õpetaja kindlamalt paigale ning sisse elamine läheb kiiremini.

Kui vestled kandidaadiga, uuri, mis ta koolist teab. Kas tema ootused on realistlikud? Kas on valmis nendeks väljakutseteks, mis teda siin ees ootavad? Muidugi on koolijuhi roll ka oma kooli müüa, aga kindlasti tuleb olla aus. Kui maalitud pilt on ebarealistlik, õpetaja pettub või põleb läbi, kui võtab endale liiga suure väljakutse. Anna õpetajakandidaadile võimalusi kooli mitme külje pealt tundma õppida: nt las vaatleb õpetajaid, vestleb õpetajate ja õpilastega jne. Kui ta avastab sedaviisi, et miski talle ei meeldi, siis ongi hea, et see enne käe löömist välja tuleb.

Uute õpetajate toetamine

Alustavad koolitöötajad vajavad erilist hoolt. Isegi, kui uuel õpetajal on juba mitukümmend aastat kogemust seljataga, nõuab ta alguses rohkem tähelepanu. Alguses vajab ta palju infot (kuidas meil siin asjad käivad), aga mitte kõike korraga. See ei jää külge nagunii. On vaja aega, et uut parajas tempos omandada (nii et ei ole mõistlik uute õpetajate lepingut alustada 1. septembril). Kui Sinu koolis on kasutusel mõni ainulaadne programm või pedagoogika, vajab ta koolitust. Ja iga uus õpetaja vajab kindlasti mentorit. Pole vahet, kas ta tuleb värskelt ülikoolipingist või on koolides juba aastaid töötanud. Tal on ikka vaja teadmist, et on üks tore kolleeg, kes on tal alati abiks, olgu mure suur või väike. Kui uusi õpetajaid on palju, on ka mentorid vaja palju. Ja mentor omakorda vajab tuge!

Vaata uue õpetaja töökoormust sellise pilguga, kas saab midagi lihtsamaks teha. Kas saab koormust väiksemaks? Kas saab rohkem samu tunde paralleelklassides? Kas saab teha nii, et ta ei saa kohe kooli kõige keerulisema sisekliimaga klasse?

Anna hoog sisse kohe ka õpetajate koostööle. Erguta uut õpetajat ja tema kaasteelisi enda tööd lihtsamaks tegema läbi koostöö.

Õpetaja vajab aega

Sellest on palju kirjutatud, et õpetajate töökoormus on nii suur, et tööaja sisse see ära ei mahu. Siin on juhil mõtlemiseks koht, mida tema saab ära teha, et olukorda parandada.

• Kas saab mõne ülesande õpetajate õlult ära võtta? Sain just teada, et on koole, kus õpetajad panevad aasta lõpus hinde selle eest, kui hästi on õpilane õpikut hoidnud. Vot see oleks hea koht, kust õpetajate aega napakate tegevuste pealt kokku hoida. Las õpilane teeb seda ise.
• Kas saab mõnd ülesannet jagada graafiku alusel? Näiteks õuevahetundi ei lähe kõik õpetajaid, vaid ainult osa ja kordamööda.
• Kas saab mõnd ülesannet teha kergemaks läbi koostöö? Näiteks valmistavad õpetajad koos tunde ette nii, et üksteise materjalide abil saab lühema ajaga rohkem tehtud.
• Kas saab midagi õpetajate “lauale” lisamata jätta? Näiteks ei võta uut programmi sel aastal koolis kasutusele, vaid harjume enne olemasolevatega. Ei lisa uusi koosolekuid, koolitusi vmt enne, kui on läbi mõeldud, mille arvelt see aeg tuleb.
• Kas õpetaja päriselt jaksab ka kõike, mida talt oodatakse? Vahel soovivad õpetajad endale suuremat tunnikoormust, et rohkem palka saada. Aga kui tal on 26 ainetundi nädalas, siis ei jõua ta midagi muud peale klassi ees seismise või teeb 50 tundi nädalas tööd. Mõelge järgi enne, kui sellisele lepingule alla kirjutate.

Õpetaja vajab usaldust

Õpetaja on magistrikraadiga tippspetsialist. Ta teab, mida ta teeb, ja kui ei tea, küsib abi. Kui Sul juhina on tunne, et õpetaja peaks midagi teisiti tegema, siis tuleb kõigepealt küsida endalt järgmisi küsimusi:

• Miks Sa arvad, et õpetaja peaks midagi teisiti tegema? Näiteks, kui Sina arvad, et õpetaja ja õpilane peaksid üksteist teietama, aga ühe õpetajaga sinatatakse, siis kas see on Sinu isiklik eelistus või on see kooliülene kokkulepe. Kui on kooliülene kokkulepe, siis on Sul õigus oodata, et ka see õpetaja käitub nii, nagu on kokku lepitud. Samas, peaks õpetajal olema õigus algatada kokkulepete muutmist, kui need on oma aja ära elanud.
• Kas õpetaja ise teab, et talt midagi muud oodatakse? Vahel on nii, et õpetaja (eriti uus kolleeg) ei teagi mõnd tava või kokkulepet ja teeb teisiti, sest tema on nii harjunud. Siis tuleb rahulikult vestelda.
• Kas õpetaja on suuteline selleks, mida Sina talt ootad? Vahel õpetaja arvab, et ta ei hakkagi seda oskama (nt mõne programmi kasutamine) või tal päriselt puudub oskus midagi teha (nt keeleoskus). Siis vajab ta koolitust ja tuge (nt mentor).
• Kas see sobib kokku õpetaja väärtuste ja tõekspidamistega? Vahel tekib koolis väärtuskonflikt või on hoiakud nii erinevad, et neist üle ei saagi. Siis tuleb lihtsalt lahku minna.

Mida vähem juht sekkub õpetajate igapäevastesse tegemistesse, seda parem. Vahele tuleb astuda siis, kui õpetaja tegu on vastuolus kooli väätustega ja/või halb õpilastele. Muul juhul lihtsalt kiida takka ja anna hoogu.

Õpetaja vajab tunnustust

Nagu iga inimene, vajab ka õpetaja märkamist ja tunnustust. Töö väikeste inimestega on kurnav ja väsitav. Õpetajad teevad seda tihti suure missioonitundega. Seda on vaja teistel täiskasvanutel ümberringi märgata ja oma märkamised välja öelda, et jaksu ikka jätkuks.

Väga teretulnud on juhuslik nii suuline kui ka kirjalik, eraviisiline ja avalik märkamine ja hea sõna. Juht peab lihtsalt ise meeles pidama, et ta seda teeks ja iga õpetaja oma osa saaks. Sinna juurde on mõistlik mõelda ka rutiinid või protseduurid, kus õpetajad saavad üksteisele tunnustust jagada. Näiteks saab ühiseid koosolekuid nii planeerida, et hea sõna jaoks aega jääb.

Samas, ei pea mina õigeks õpetajatevahelist konkurentsi. Näiteks aasta õpetaja valimine on ohtlik tee. Kas igal pedagoogil on reaalne šanss saada aasta õpetajaks? Kas mingi aja jooksul saavad kõik selle tunnustuse osaliseks? Kes otsustab ja mille alusel, kes on aasta õpetaja? Õpetaja töö on nii mitmetahuline ja keeruline, et tegelikult parimat on minu meelest väga keeruline välja valida. Kooli töötajatel on erinevad tugevused ja ideaalne on see, kui nad üksteist toetavad, mitte ei konkureeri. Võistlemine hävitab koostöö.

Vahel on vaja ka lastevanemaid ergutada ja julgustada, et nemad kiitust ja tänu avaldaksid. Vanematelt tuleb üksjagu ettepanekuid ja muresid. Sinna juurde kulub ära vähemalt topelt häid sõnu.

Õpetaja vajab infot ja mõjukust

Meie koolid on täpselt nii head kui on meie õpetajad, nii et pedagoog on koolis väga oluline inimene. Seda tuleb kooli juhtides ka silmas pidada. Õpetaja peab olema osaline kooli igapäevases ja strateegilises juhtimises.

Esmajoones peab iga kooli töötaja teadma, mis koolis toimub. Olulistest väljakutsetest ja töövõitudest tuleb avatult ja ausalt rääkida. Ja mitte lihtsalt informeerida, vaid arutada sisuliselt kooliperega, kuidas koos edasi läheme.

Lisaks sellele, tuleb olulisis pikaajalisi otsuseid teha nii, et õpetajatel ja kooli teistel töötajatel on seal määrav sõna. Nemad on ju need, kes võetud suuna reaalselt ellu viivad. Kui nad ei mõista tehtud otsust või see neile tegelikult ei sobi, siis muutust tegelikult ellu ei viida. Pealgi õpetajad tunnevad õpilasi, erinevaid õpetamise viise jne, st neil on teadmised, kogemused ja oskused, mis on vajalikud heade otsuste tegemiseks. Koolijuhist oleks üsna rumal kabinetivaikuses olulisi otsuseid teha.

Õpetaja vajab ka materiaalseid ressursse

Esimesena tuleb loomulikult palk ja sellel ma pikalt ei peatu, sest selle tõstmise vajadus on juba siililegi selge.

Aga siia juurde tulevad ka muud asjad. Näiteks, kas õpetajal on olemas esmavajalikud õppematerjalid ja -vahendid. Päris kõiki toredaid vidinaid ilmselt kooli osta ei saa, aga õpetaja ei peaks endale ise märkmikke ja pastakaid ka ostma. Need on tema töövahendid ja need peavad tulema tööandja poolt. Kas õpetaja saab printida, lamineerida jne? Paljudes koolides on need “teenused” piiratud, kuid tegelikult on õpetajate närvid kallimad kui koopiapaber. Loodushoid on ka oluline aspekt, millele siin mõelda.

Saab mõelda veel, millega saab koolis elu mõnusamaks teha. Näiteks, kui õpetaja saab tasuta lõunat süüa, on see kooli jaoks üsna väike kulu, aga õpetaja kohe üks mure vähem. Kui saab tasuta või soodustusega sporti teha, on jälle üks rõõm juures. Küsi oma õpetajate käest, mis muresid koolijuht lahendada saaks.

Õpetaja tahab õppida ja juhtida

Ülikoolist tulnud õpetaja ei ole “valmis”. Ta tahab ikka juurde õppida ja edasi liikuda. Üks võimalus on käia mööda koolitusi või kolleege ja oma igapäevast tööd klassi ees järjest paremini teha. Teine võimalus on teha “klassikalist karjääri” ja hakata õppejuhiks või koolijuhiks.

Ja lisaks saab mõelda, millistes rollides saab õpetaja veel oma kooli ja õpilasi toetada. Kas ta veab koolis mõnd programmi eest? Kas ta võtab mõne juhtimisfunktsiooni? Kas ta on mentor? Ta ta teeb (sise)koolitusi? Kas ta pakub lisaabi või huviringe õpilastele? Vahel võib juhtuda, et õpetajal, kes on aastaid oma tööd teinud, hakkab igav ja ta sooviks veel midagi teha. Koolijuhi ülesanne on see hetk ära tabada ja siis koos midagi põnevat leida, et õpetajal tekiks veel üks äge võimalus selles koolis end tõestada.

Edasi liikumiseks on vaja pidevat toetavat tagasisidet ja refleksiooni. Mõtle, kuidas saavad Sinu koolis õpetajad tagasisidet ja mis võimalused on neil kvaliteetselt oma töö üle järele mõelda. Tagasiside võib tulla juhilt ja kolleegilt ning ühine refleksiooniaeg võiks olla planeeritud ja kokku lepitud, et see muude tegemiste virrvarris ära ei ununeks.

Õpetaja vajab lugupidamist

Kohtle õpetajat sellena, kes ta on – professionaal. Ta ei ole koolijuhi alluv, vaid võrdne partner ja kolleeg. Küsi õpetajatelt nõu enne, kui midagi otsustad. Uuri neilt, kuidas läheb ja kuidas saad veel paremini neid toetada. Kuula ja õpi. Olen oma kooli õpetajatelt meeletult palju õppinud ja neile üüratu suure tänu võlgu. Tänu neile, on minu kool selline mõnus pesa, kus kõik end hästi tunneme.

Kui koolijuht loob koos õpetajatega töökeskkonna, kus igaühel on hea, siis jäävad õpetajad enamasti ka sinna pidama. Mida tugevamad suhted töökohal kujunevad, seda paremat tööd igaüks teeb.