Õues õppida on tore!

Teaduslikult on tõestatud, et vähemalt 60 minutit aktiivset liikumist koolipäeva jooksul tõstab õpilastes õpimotivatsiooni ning toetab kognitiivset arengut. Lisaks on leitud, et õpilaste kehaline kirjaoskus on enam arenenud just nendel lastel, kes veedavad päevas pigem aega õues liikudes kui siseruumis istudes.   

Üheks võimaluseks toetada õpilaste aktiivset liikumist koolipäeva jooksul on õuesõpe. Õuesõpe võimaldab korraldada õppetööd värskes õhus, läbi aktiivsete tegevuste, kus õpilaste istumisaeg on peaaegu olematu. Õuesõpe on õpilase keskne ning olulisteks märksõnadeks on sotsiaalsete oskuste areng ning ümbritseva keskkonna märkamine.  

Ka Emili Koolis kasutatakse koolipäeva põnevamaks ja aktiivsemaks muutmiseks õuesõpet. Näiteks pea igal reedel sätivad 1.g ja 1.j klassi õpilased ning õpetajad end kaheks esimeseks tunniks õue, kus senimaani on peamiselt tegeletud varem õpitu kordamisega.  

Õuesõppe alguses loositakse VEPA metoodikast kasutusele võetud võlupulkadega neljast või kolmest õpilasest moodustunud rühmad. Igal rühmal on ka üks õpilane rühmajuhi rollis, kes jälgib, et kõik rühmakaaslased oleks tegevustes võrdselt kaasatud (tööülesannete jaotus) ning lisaks vastutab vastuste lehega oleva mapi eest. Rühmajuhid valitakse kas õpetajate, rühma poolt või võlupulkade abil.  

Õues tegutsetava aja jooksul lõimitakse matemaatika, eesti keel, loovus, uurimine, võõrkeeled ning sotsiaalsete oskuste arendamine. Näiteks korraldatakse orienteerumise stiilis õppemänge, erinevaid võistlusmänge, loovusülesandeid või ümbritsevat märkama suunavaid tegevusi.  

Üheks võistlusmänguks oli „Hulkade sõda“. Kokku võistles neli rühma (Ülejäänud rühmad kordasid samal ajal juur- ja puuvilju). Õpetaja jaotas maha erineva suurustega hulkade pildid nii, et esialgu polnud hulki näha. Igast rühmas tuli üks õpilane ning valis endale ühe pildi. Üheskoos keerati pildid ümber ning võrreldi hulki. Õpilane, kes loosis endale kõige suurema hulgaga pildi, sai ühe punkti enda meeskonnale. Hiljem loeti rühmades punktid kokku ning võrreldi tulemusi.

Teiseks tegevuseks, mis tekitab õpilastes alati palju elevus, on värvide järgi orienteerumine. Iga rühm saab endale vastuste lehe, kus on erinevates järjekordades kaheksa värvi (Näiteks 1. rühmal on esimeseks värviks kollane, 2. rühmal punane jne). Õuealale on peidetud ära kaheksa värvi ning iga värvi juures on üks ülesanne, küsimus või juhis. Õpilaste ülesandeks on värvide järjekorra alusel kõik punktid läbi käia ning ülesanded lahendada. Peale iga lahendatud ülesannet on rühma ülesandeks joosta õpetajate juurde ning esitada vastus (toimub vahetu vastuste kontroll). Õige vastuse korral teevad õpetajad õpilaste vastuste lehele märgise. Vale vastuse korral on õpetajate roll suunata, kuidas õige vastus leida.  

Iga õuesõpe lõppeb tagasisideringiga, kus õpilastel on võimalus avaldada arvamust, kuidas neil või nende rühmal täna läks. 


Emili kooli 1.g klassi õpetaja Gerttu 


Sellel postitusel on 2 vastust

orUNgCtOIfs
ImkEQzwuPVlMtWZ
7. november 2019
MRynrxUVduKDAje
CFDSauAbKnOHostd
7. november 2019
Email again: